“Mulle oli isegi tšau võõras”: vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi

Käsitleme vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi siirdunud õpilaste keelelist toimetulekut. Tuginedes poolstruktureeritud intervjuudele viie Tartu gümnasistiga, analüüsime nende kogemusi keele varieerumisega seotud väljakutsete osas. Tulemused näitavad, et eeskätt tekitavad raskusi...

Full description

Saved in:
Bibliographic Details
Main Authors: Kristiina Praakli, Aive Mandel
Format: Article
Language:English
Published: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics) 2025-04-01
Series:Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
Subjects:
Online Access:http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/ERYa21.14
Tags: Add Tag
No Tags, Be the first to tag this record!
_version_ 1849724080698163200
author Kristiina Praakli
Aive Mandel
author_facet Kristiina Praakli
Aive Mandel
author_sort Kristiina Praakli
collection DOAJ
description Käsitleme vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi siirdunud õpilaste keelelist toimetulekut. Tuginedes poolstruktureeritud intervjuudele viie Tartu gümnasistiga, analüüsime nende kogemusi keele varieerumisega seotud väljakutsete osas. Tulemused näitavad, et eeskätt tekitavad raskusi spontaanse suulise keele jooned (hääldus, kõnetempo, suhtluspartiklid, viisakusväljendid, noorte keele leksika, idiolektid), milles orienteerumiseks võib omandatud keelelistest ressurssidest jääda vajaka. Koolikeskkonna suulise keelega toimetuleku eeldus pole intervjuude põhjal mitte senine edukas keele õpe koolitunnis, vaid varasem eestikeelsete noorte suhtlusringkond. Suulise keele registritega kokkupuute vähesus raskendas koolielus ja õppetöös kohanemist ennekõike alguskuudel. Tulemused osutavad, et eesti keele kui teise keele õppes peaks senisest enam toetama keele varieerumise mõistmist ja seeläbi suhtluspädevuse arengut, et hõlbustada sujuvat lõimumist eestikeelsesse õpilas- ja ühiskonda. *** "“Even ‘tšau’ (‘Hi’) felt foreign to me”: From a Russian-speaking school to an Estonian-language gymnasium" *** In this article, we examine the linguistic adaptation of five students who completed their basic education in Russian-medium schools and transitioned to an Estonianlanguage gymnasium. The focus is on adapting to different registers of the Estonian language within the school environment. Based on semi-structured interviews with five gymnasium students from Tartu, we analyse their experiences with the challenges of sociolinguistic variation in Estonian. The results indicate that the main difficulties stem from features of spontaneous spoken Estonian, including pronunciation, speech tempo, discourse particles, expressions of politeness, youth slang, and idiolects. The data show that transitioning to a different language of instruction creates uncertainty in adapting to spoken language registers, especially for students with no prior personal experience communicating with Estonian-speaking peers. In some cases, the linguistic resources acquired in basic school were insufficient for navigating the diverse learning and communication situations in the new language environment. The initial months in the gymnasium were particularly challenging due to the lack of experience with informal spoken registers. A key factor in adaptation was prior exposure to Estonianspeaking peers rather than classroom-based language learning. The primary registers students had to adapt to included the teacher register and various idiolects, which differed significantly from what they were accustomed to in their Russian-medium basic school. Additionally, they had to navigate Estonian youth language, the linguistic features used by young people, and the characteristics of spontaneous everyday speech. Some elements of spoken Estonian were perceived as markers of acceptance into Estonian-speaking social networks. One example is the greeting tšau (‘Hi’), especially when Estonian-speaking youth use it to address a Russian-speaking peer. Many of the adopted linguistic elements can be seen as bridges that help cross linguistic and cultural boundaries, fostering communication between young people with different native languages. The results suggest that Estonian as a second language instruction should place greater emphasis on understanding linguistic variation to better support the development of communicative competence. This would help students integrate more smoothly into Estonian-speaking peer groups and society.
format Article
id doaj-art-81b856a73da94cab9c7a20119189f6b2
institution DOAJ
issn 1736-2563
2228-0677
language English
publishDate 2025-04-01
publisher Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
record_format Article
series Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
spelling doaj-art-81b856a73da94cab9c7a20119189f6b22025-08-20T03:10:50ZengEesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat1736-25632228-06772025-04-012126327710.5128/ERYa21.14“Mulle oli isegi tšau võõras”: vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumiKristiina Praakli0Aive Mandel1University of TartuUniversity of Tartu Käsitleme vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi siirdunud õpilaste keelelist toimetulekut. Tuginedes poolstruktureeritud intervjuudele viie Tartu gümnasistiga, analüüsime nende kogemusi keele varieerumisega seotud väljakutsete osas. Tulemused näitavad, et eeskätt tekitavad raskusi spontaanse suulise keele jooned (hääldus, kõnetempo, suhtluspartiklid, viisakusväljendid, noorte keele leksika, idiolektid), milles orienteerumiseks võib omandatud keelelistest ressurssidest jääda vajaka. Koolikeskkonna suulise keelega toimetuleku eeldus pole intervjuude põhjal mitte senine edukas keele õpe koolitunnis, vaid varasem eestikeelsete noorte suhtlusringkond. Suulise keele registritega kokkupuute vähesus raskendas koolielus ja õppetöös kohanemist ennekõike alguskuudel. Tulemused osutavad, et eesti keele kui teise keele õppes peaks senisest enam toetama keele varieerumise mõistmist ja seeläbi suhtluspädevuse arengut, et hõlbustada sujuvat lõimumist eestikeelsesse õpilas- ja ühiskonda. *** "“Even ‘tšau’ (‘Hi’) felt foreign to me”: From a Russian-speaking school to an Estonian-language gymnasium" *** In this article, we examine the linguistic adaptation of five students who completed their basic education in Russian-medium schools and transitioned to an Estonianlanguage gymnasium. The focus is on adapting to different registers of the Estonian language within the school environment. Based on semi-structured interviews with five gymnasium students from Tartu, we analyse their experiences with the challenges of sociolinguistic variation in Estonian. The results indicate that the main difficulties stem from features of spontaneous spoken Estonian, including pronunciation, speech tempo, discourse particles, expressions of politeness, youth slang, and idiolects. The data show that transitioning to a different language of instruction creates uncertainty in adapting to spoken language registers, especially for students with no prior personal experience communicating with Estonian-speaking peers. In some cases, the linguistic resources acquired in basic school were insufficient for navigating the diverse learning and communication situations in the new language environment. The initial months in the gymnasium were particularly challenging due to the lack of experience with informal spoken registers. A key factor in adaptation was prior exposure to Estonianspeaking peers rather than classroom-based language learning. The primary registers students had to adapt to included the teacher register and various idiolects, which differed significantly from what they were accustomed to in their Russian-medium basic school. Additionally, they had to navigate Estonian youth language, the linguistic features used by young people, and the characteristics of spontaneous everyday speech. Some elements of spoken Estonian were perceived as markers of acceptance into Estonian-speaking social networks. One example is the greeting tšau (‘Hi’), especially when Estonian-speaking youth use it to address a Russian-speaking peer. Many of the adopted linguistic elements can be seen as bridges that help cross linguistic and cultural boundaries, fostering communication between young people with different native languages. The results suggest that Estonian as a second language instruction should place greater emphasis on understanding linguistic variation to better support the development of communicative competence. This would help students integrate more smoothly into Estonian-speaking peer groups and society.http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/ERYa21.14keele varieeruminekeeleline kohaneminesuuline suhtlusteine keeleesti keellanguage variationlinguistic adaptationoral communicationsecond languageestonian
spellingShingle Kristiina Praakli
Aive Mandel
“Mulle oli isegi tšau võõras”: vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
keele varieerumine
keeleline kohanemine
suuline suhtlus
teine keel
eesti keel
language variation
linguistic adaptation
oral communication
second language
estonian
title “Mulle oli isegi tšau võõras”: vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi
title_full “Mulle oli isegi tšau võõras”: vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi
title_fullStr “Mulle oli isegi tšau võõras”: vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi
title_full_unstemmed “Mulle oli isegi tšau võõras”: vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi
title_short “Mulle oli isegi tšau võõras”: vene õppekeelega põhikoolist eestikeelsesse gümnaasiumi
title_sort mulle oli isegi tsau vooras vene oppekeelega pohikoolist eestikeelsesse gumnaasiumi
topic keele varieerumine
keeleline kohanemine
suuline suhtlus
teine keel
eesti keel
language variation
linguistic adaptation
oral communication
second language
estonian
url http://arhiiv.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/ERYa21.14
work_keys_str_mv AT kristiinapraakli mulleoliisegitsauvoorasveneoppekeelegapohikoolisteestikeelsessegumnaasiumi
AT aivemandel mulleoliisegitsauvoorasveneoppekeelegapohikoolisteestikeelsessegumnaasiumi